Tahan teile jagada väikest tragikomöödilist intsidenti oma tänasest joonistustunnist;)
Eilses tunnis suutis poseerija vaikselt oma poosis 2 h olla. Muidugi, vahepeal tegi kohvipausi - ega poseerimne kerge pole;) veel raskem siis joonistamine!
Täna oli poseerija kuidagi väga rahutu, ei leidnud ta õiget poosi ja minu arvates oli ta täitsa teises poosis kui eile... aga see selleks... Üks hetk võttis ta oma raamatu "Balti riikide ajalugu" välja ja hakkas seda hoopis lugema... jälle - poos muutus... silmad, mis eile oli tõstetud, olid täna hoopis langetatud jne....no peavalu milline, mulle kui joonistajale. Enam ei paistnud raamatu tagant välja tema lõug, kael ja pluus...
Siis tuli talle tähtis telefonikõne... pikalt ja kõvasti pidi terve joonistajate armee kuulama pealt, kuidas tema oli mingile mehele laenanud 10 eurot ja kuidas see mees on kodutu ja peksa saanud. Mingi ilgelt segane lugu igaljuhul. Oma 5 min rääkimise lõpetas ta sõnadega: " Ma ei saa siin Teiega rääkida, ma olen tööl!";)
No, see "töötaja" siis oli natukene vaikne (paar sekundit) ja siis ta avastas, et kas temal on liiga igav või meil, sest ta otsustas oma raamatut kõva häälega lugema hakata. Ta rääkis, et kas me teadsime seda ja seda fakti ning luges meile enamus joonistustund oma ajalugu ette, kutsudes meid pilte vaatama...
Tore, aga natuke hale ja komöödialik nägi see asi meil välja;) Mina olin igaljuhul tema askeldamistest väga häiritud ja tema ajalootund segas mind täiesti oma joonistusele keskendumast. Oli siis temal igav istuda või arvas ta, et meil igav joonistada;) Igal juhul oli tal meelelahutus või aja ratsionaalselt kasutamise variant tagataskust võtta ja seda ta ka kasutas.
Nu, nii on siis lood joonistamise ja poseerimisega;) nalja saab;)
hahahah
Täna oli poseerija kuidagi väga rahutu, ei leidnud ta õiget poosi ja minu arvates oli ta täitsa teises poosis kui eile... aga see selleks... Üks hetk võttis ta oma raamatu "Balti riikide ajalugu" välja ja hakkas seda hoopis lugema... jälle - poos muutus... silmad, mis eile oli tõstetud, olid täna hoopis langetatud jne....no peavalu milline, mulle kui joonistajale. Enam ei paistnud raamatu tagant välja tema lõug, kael ja pluus...
Siis tuli talle tähtis telefonikõne... pikalt ja kõvasti pidi terve joonistajate armee kuulama pealt, kuidas tema oli mingile mehele laenanud 10 eurot ja kuidas see mees on kodutu ja peksa saanud. Mingi ilgelt segane lugu igaljuhul. Oma 5 min rääkimise lõpetas ta sõnadega: " Ma ei saa siin Teiega rääkida, ma olen tööl!";)
No, see "töötaja" siis oli natukene vaikne (paar sekundit) ja siis ta avastas, et kas temal on liiga igav või meil, sest ta otsustas oma raamatut kõva häälega lugema hakata. Ta rääkis, et kas me teadsime seda ja seda fakti ning luges meile enamus joonistustund oma ajalugu ette, kutsudes meid pilte vaatama...
Tore, aga natuke hale ja komöödialik nägi see asi meil välja;) Mina olin igaljuhul tema askeldamistest väga häiritud ja tema ajalootund segas mind täiesti oma joonistusele keskendumast. Oli siis temal igav istuda või arvas ta, et meil igav joonistada;) Igal juhul oli tal meelelahutus või aja ratsionaalselt kasutamise variant tagataskust võtta ja seda ta ka kasutas.
Nu, nii on siis lood joonistamise ja poseerimisega;) nalja saab;)
hahahah
No comments:
Post a Comment