Tartu Raekoja peahoone ukselink

Kell lõi kaksteist ning Tartu Raekoja kellamäng alustas Vivaldi „Kevade“ esitamist. Imeilusalt kõlavad kellad kajasid kirkalt üle Raekoja platsi ja ehk kaugemalegi ning kostsid kõigile linnarahvale kõrva. Kaunis helin äratas üles ka Raekoja peahoone peaukselingi. Oli ju täna laupäevane päev ning tähtsat ametit pidav ukselink võis puhkepäeval endale päevast uinakut lubada. Pealegi olid kevadiselt vilkad linnakodanikud sellel aastal eriti tihedad linnavalitsuse külastajad ning neid teenendav ning lahkelt vastu võttev Raekoja peaukselink oli natukene ära väsinud. „Ehk peaksin vitamiine võtma – võibolla on mul kevadväsimus,“ jäi suikumisest üles äratatud ukselink mõttesse. Õnneks on nurga taga olemas Raekoja apteek, kust need vajalikud vitamiinid hõlpsasti ka kätte saab. On ju need apteekrid nõnna kaunid ja lahked. Unest toibunud, jäi ukselink Raekoja platsi jälgima. Kevadiselt kaunis ilm oli linnarahva ka puhkepäeval Raekoja platsile jalutama ja kohvikuid külastama kutsunud. Ukselingi jaoks oli suurim rõõm näha oma rahvast Raekoja platsil liikumas. Olgugi, et kaks päeva nädalas saab ukselink inimeste teretamisest puhata, on ukselingil siiski rõõmus meel, et ka puhkepäevadel võib ta rõõmsat toimetamist kõrvalt jälgida. „Eks ma olen juba vana ka...,“ jääb väärikas ukselink mõttesse. „Millal mind Tartu parima sepa juures vormiti ning siia toodi – kes seda enam mäletab...,“ püüab ukselink meenutada. Igal juhul on vasksel peenelt graveeritud ukselingil aastaid rohkem kui mõnel inimesel. „Linnavalitsused on tulnud ja läinud, aga mina olen jäänud!“ on ukselink enda üle uhke. Pealegi on vana ukselink vist ainuke, kes linnas kõiki linna poole pöördujaid kõige paremini mäletab. „Siin käib igasugu rahvast. Küll on mind teretanud tugev kuldklotseriga ärimehe peopihk kui kuiv ning kondine kerjusest vanatädi peopihk.“ „ Aga minu jaoks on kõik omad,“ ei taha ukselink inimestel vahet teha.  Vivaldi „ Kevade“ kellamäng jõuab lõpule. „Nüüd on jälle mõneks ajaks rahu majas,“ leiab Raekoja peahoone vana ja väärikas ukselink ning jääb kevadeliselt askeldavate Raekoja platsi ees jälle tukkuma.